MIDA TASUB TEADA ALKOHOLI PRUUKIMISEST…

 

Alkoholi esialgne toime:

-          lõõgastav

-          enesekontrolli alandav

-          stimuleerib positiivseid emotsioone

-          põhjustab eufooriat

-          alandab ärevust, hirmu süütunnet, rahuldamatuse tunnet

-          tekitab soovi kunstlikult stimuleerida positiivseid emotsioone

-          alandab ka solvumisläve

-          emotsioonid esiplaanil, ratsionaalne mõtlemine väheneb

 

ÄGE MÜRGISTUS:

On mööduv nähtus ja seotud joodud alkoholi annuse suurusega, mürgistuse ilmingud vähenevad aja jooksul, kui alkoholi manustamist ei jätkata. Esinevad käitumise häired (agiteeritus, ebaotstarbeline käitumine, agressiivsus ning eriti kõrgete annuste korral ilmneb hoopis tahteaktiivsuse tugev pärssumine, unisus) või/ja ka füsioloogilised reaktsioonid nagu halb enesetunne, oksendamine jne.

 

KURITARVITAMINE:

On alkoholi tarvitamise viis, mis kahjustab tervist, mis võib olla kas kehaline (nt. pankrease põletik või maksa kahjustus) või psüühiline (nt. pikaaegsest alkoholitarbimisest tekkivad episoodilised depressiivsed häired).

 

SÕLTUVUS ehk ALKOHOLISM:

On kehaliste, käitumuslike ja mõtlemise avalduste kogum, mille korral alkoholi tarvitamine saavutab inimese käitumises eelistuse teiste tegevuste suhtes, mis on ennemalt olnud inimese jaoks suurema väärtusega.

Peamiseks tunnuseks TUNG (sageli tugev, vastupandamatu) või sundmõte tarvitada alkoholi. Võib kaasneda võimetus kontrollida alkoholi tarvitamisel käitumist, tarvitamise kestust ja aine hulka. Tung ei pruugi olla suure koguse alkoholi suhtes, võib esineda ka nn. tiposmaania ehk väikeste alkoholi koguste regulaarne tarvitamine.

 

Alkoholi tarbimise lõpetamisel võivad esineda võõrutusnähud:

1. kehalised- peavalu, higistamine, külmavärinad, värin jäsemetes (eriti labakätes), isutus, ebameeldiv maitse suus, iiveldus, oksendamine, kõrvetised, röhatised, kõhukinnisus või kõhulahtisus, südame “kloppimine”, valud südame piirkonnas, janu, urineerimise sagenemine, vererõhu kõikumine, tõus või langus jne.
2. psüühilised- kurnatus, ärritatavus, apaatia, ärevustunne, meeleolu alanemine, emotsioonide mitte ohjamine, kahtlustavate mõtete esinemine, mäluhäired jne. Alkoholismile võib viidata ka tolerantsuse teke alkoholile, mi väljendub selles, et aine esialgse toime saavutamiseks tuleb annust tõsta. Vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees (võib suureneda ajahulk, mis kulub aine hankimisele, tarvitamisele ja toimest toibumiseks). Kui eelnevalt oli tavaline tarvitada alkoholi ainult tähtpäevadel ja nädalalõppudel, siis nüüd võivad lisanduda juba ka argipäevased alkoholi tarbimised

 

ALKOHOLISM on krooniline ka progresseeruv haigus, mis kaugele arenenult võib osutuda ravimatuks, kuid ÕIGEAEGNE SEKKUMINE AITAB SEDA OHJATA JA KAINELT EDASI ELADA.

 

Alkoholism on kogu inimese haigus, mis hõlmab nii keha kui ka vaimu.

 

Koosneb 3-st võrdsest osast: -bioloogilisest, -psühholoogilisest ja –sotsiaalsest

 

1. BIOLOOGILINE osa on inimese kesknärvisüsteemi, kehalise ja vaimse tervise häire. Selle osa ravimisel aidatakse inimest ravimitega, kuid alkoholismist pole võimalik vabaneda vaid ühe kolmandikuga toime tulles.
2. PSÜHHOLOOGILISE osa moodustavad tunded, mõtted ja seosed nende vahel. Selles osas aitavad inimesel enda haigusega toime tulla erinevad psühhoteraapia liigid.
3. SOTSIAALSE osaga tuleb inimene ja tema perekond ise toime, kui on eelneva kahe kolmandikuga vastava spetsialisti toel toime tulnud.

 

Alkoholism on pere haigus.

 

Alkohooliku peres on teised liikmed (abikaasa ja lapsed või vanemad õed/vennad) temast lähisõltuvuses. Lähisõltuvus on haiguselaadne olukord, mis tekib kui inimene elab kõrvuti jõulise ilminguga (antud juhul alkoholism), ning suutmata sellega paremini toime tulla sobitud sellega. Mõttekas on lisaks teistele abivahenditele kasutada kogu pere paremaks koosfunktsioneerimiseks ka perekohtumisi pereterapeudi toetusel.

Tagasi